Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, elame veel ikka päkkeris, kuigi asjad on muutumas loodetavasti, kui minu kolmanda-reegel töötab, ning auto saime maha parseldatud! Meie Püssi uuteks omanikeks said siis kolmandad (!!!) vaatajad ehk prantsuse paar, kes oma säästueelarvest 2900 daala välja käisid ning Darwini poole vurama hakkasid. Ega sellel autol ka üldse ei vea - eelmised omanikud sõitsid Perthist Darwinisse, meie jälle alla tagasi ning ees ootab teda siis sama tee uuesti kolmandate omanikega. Kui tema vanust arvestada (1989 aasta auto), siis siiralt loodan et ta kogu oma eluaja ainult sama teed pole nühkinud. Loodan et tähelepanelikud lugejad märkasid mis summa eest me ta ostsime ning mille eest maha müüsime, nii et kui ka radikaparandus, kõik vedelikud-õlid ja numbrimärgi maks kokku arvutada ning alghinnale liita, jäime ikkagi 400 daalaga plussi. Kuid päris õilsale oksale see mind ei toonud, swedbank võttis enamuse! Kuid kergenduseks seegi, sest krediitkaart oli meid hädas palju aidanud ning seega tahtis ka palju tagasi!
Nüüd siis oleme järgmise probleemi ees, milleks on elukoht ning see on juba punane ja lausa karjub! Päkker oma kõrge hinnaga ei jäta meile eriti laristamisruumi (ja suurlinnas on niiiiipalju toredaid asju, mille peale kulutada), nii et tegeleme oma viimase ühisprobleemiga aktiivselt! Eile käisid Meki ja Mirjam kolmandat (!!!!) korterit-ridaelamut vaatamas ning täna faxis Mirjam paberid kininisvarabüroose, nii et lootust on! Kui me selle vahva koha saame, siis maksame kõik poole vähem igal nädalal ning Mirjam-Meki saavad oma toa mis tähendab et me ei pea enam päris üksteise otsas elama! Ning ehk saame kõik ka võtme, et ma saan rahus töökaaslastega õhtul õllel käia ning ei pea teisi üles ajama, et nad mind sisse laseksid, kuna päkkeri uks keeratakse 22.00 lukku.
Üldiselt naudime siis linnaelu, kuigi finantsolude tõttu oleme veel jätkuvalt kõik riides nagu metsaelanikud ning kõigil on üks paar korralikke "linnariideid". Kui nüüd elukohaga korda saab, küllap siis tuleb üks suurem shopping ette võtta, et jälle inimese moodi tänavale või sushirongile astuda. Ning see ongi üks põhilisi ahvatlusi, mis siin meid tõmbab, kuna kõik oleme suured sushi austajad! Minu armastus laieneb ka otseselt sushirongidele, sest nii vahva on istuda hea klaasi veiniga ja vaadata kuidas igasugu maitsvad jaapaniköögi imed su silme eest mööda sõidavad ning aegajalt sealt midagi maitsvat välja valida! Ihanaaa
Ja ma tõsiselt loodan et kui ma nüüd mingi hetk lähiajal tagasi eestisse jõuan, on ka sinna selliseid vahvaid kohti tekkinud! Hoidke mind kursis!
Teiseks suuremaks hobiks on saanud kinokülastamine ning eelmine nädal käisime vaatamas nii Public Enemied kui ka Inglourius Basterds'it, millest ma pole siiani üle saanud. Väga Hea Film!!! Ning täna on teisipäev, mis tähendab odavaid kinoseansse, nii et variant on end ka täna kinopilet näpus saali astumast leida! Ning filme, mida vaadata tahaks veel on!
Rääkides minu isiklikest muredest ja dilemmadest, sest neid jagub! Kas ja millal Eestisse tulla, sest 5.november, mil Asutraalia mind siit riigist välja viskab, muudkui läheneb ning kui mitte tulla, siis kuhu edasi minna. Ja kellega, ofcourse !! Kui tagasi tulla, siis mida tegema hakata ning kuhu tööle minna? Kas otsida tööd enne ning kohe tagasi tulles tööle minna (mis tagaks selle et saaksin veebruaris tulumaksu tagasi oma intressidelt) või kuuke kuskil ringi reisida, kui juba siinkandis olen, ning tagasi tulla vahetult enne jõule-aastavahetust ning pärast seda tööga tegelema hakata? Ja üleüldse.... mis on elu mõte:)
Samuti on dilemmad hetkese tööelu suhtes - töötan Tony Roma's restoranis, mis muidu on ok ja teen seal kõvasti karjääri nagu ikka, kuid kuna ma olen hetkel nn teenindajaõpilane, siis saan vähem palka ning reegel on see, et kõik peavad reeded-laupäevad töötama! Teine töökoht siis agentuur, kus makstakse paremini ning kindlasti on huvitavamad tööd, kuid midagi kindlat neil ei ole ehk siis nendega arvestada ei saa. Eile hommikul helistasid kell 8.00, et kas ma saaksin 9.00st tööd alustada ning kuna mul oli vaba, siis muidugi jooksin otse voodist tulistjalu kohale Lääne-Austaalia Politse Peakorteri 7. korruse kohvikusse ning sain oma 4,5h tööd, kuid midagi ülejäänud nädalaks neil lubada ei ole. Seega on selline väga keeruline situatsioon, sest peamised tööd agentuuril on nädalavahetusteti, kuid kui ma tahan restoranis töötada ja seega kindlat sissetulekut endale garanteerida, ei saa ma neid vahetusi agentuuris teha. Aga raha oleks parem... Ühesõnaga nokk kinni - saba lahti olukord, kuid arvan et parem varblane peos kui tuvi katusel :)
Kuid hea uudis on see, et Tony Roma's töökaaslased on väga toredad ja intelligentsed ja neile meeldib ka peale tööd õlut juua ja nalja teha:)
No comments:
Post a Comment