Mul on kindel veendumus, et kuklapoolel käib kell kiiremini, kindlaid hüpoteese ei sea aga arvan, et keskmiselt 30 minutit on 1h. Sest see on müstika, kuidas aeg lendab! Olen olnud siin 2,5 nädalat - väga palju on juhtunud ja nagu midagi ei ole juhtunud!
Meie lilleline elu Kirtti ja Pieri juures on läbi, sest kirtti asus tagasiteele ja seega iseenesest mõistetavalt pidime ka meie oma kodinad kokku pakkima. Õnneks oli sama seis ka Mikkol ja Kristjanil Breti juures, nii et kolisime neljakesi backpackersisse ja saime 4 toa. Tuba on ok ja tore on ühest kultuuriruumist pärit inimestega ikka koos olla, sest mikkol ja Kristjanil on natuke teised kogemused. Bret nimelt elab koos braziilase Rafaga (tüdruk), kellel on väga palju toredaid braziilia sõpru, kes kõik mängivad usinalt kitarri ja armastavad eranditult weedi tarvitada. ja kes see viitsib minna seda õue tegema. Ühesõnaga elasid nad kõik 4 ja vahest ööbivate külalistega kokku arvestades 7 inimesega ühes toas, kus tehti süüa, suitsetati, mängiti kitarri ja vahest "kutsuti ka kurge külla", nagu Mikko nii ilusti väljendas.
Elu päkkeris on vahva! Köök on ok, wc ok koridoripeal aga duss võiks natuke rohkem ja soojemat vett välja anda. Muidu polekski midagi, aga merevesi on siin ka nõnna soolane, et selles end ei pese. Pigem on lainetes hullamise järel juuksed nagu soolapulgad. Tore on see, et siin toimubad vahvad pead. Tean täpselt et nad on vahvad, sest minu voodi on koridori poole ning kui inimesed ikka nii kaua üleval viitsivad iga öösel olla ja hommikul kaks tundi hiljem jälle alustada, siis peavad nad ju toredad olema :) Ja ise olen ka osa võtnud, nii et tegelikult on ka toredad, ilma irooniata.
Naiteid sellest toredustest veel - esmaspaeva ohtul tegi adminn oma votmega meie toa ukse lahti ja teatas et uletee baaris on olled tasuta ja piljardivoistlus, ja et mida rohkem inimesi on, seda rohkem juua saab, kogunemine 10 minuti parast. Laksime - ja saime oma 2 olut koiki aga seda selleparast, et kuna oma eestlaste pika taibuga ei osanud neid ollekanne rabada.
Teisipaeva ohtul kargasid jalle mingid neiud votmega tuppa ja teatasid, et jalle minek, tana pidu "joulud novembris". Lubati rohkem olut kui eelmine ohtu.
Tegime silmad pahe ja viksisime kingad. Algusjoogiks saime mingi absindi kokteili (millel muuseas oli parim enne labi) ja siis hakkasid ollekannud tulema. Olime tunduvalt targemad - rabasime kohe klaasid ja iga kord kui kannud tulid, siis rabasime uhe endale, sealt sai tapselt neli klaasi. Olime ka strateegiliselt vaga heas kohas selle jaoks. Karsad likku!
Tana laksid poisid Darwinisse ja mina jain uksi Sydnysse. Uksi on ilmselge liialdus, sest siin on ka veel Bret (kellega homsest uhte majja kolin) ja Megi ja veel moned tuttavad. Aga hakkan uksinda elama tuhjas toas, kus pole midagi. Peangi homme endale madratsit minema hankima. Ja tood tahan ka, napud sugelevad, tahaks tood teha. Tunnen kohe, kuidas olen laisaks muutunud, magan paeval jne. Tahaks toole, et oleks midagi teha ja et saaks raha, sest siis saab asju ja asjad teevadki ju inimese onnelikuks. Voidab see, kellel on surres koige rohkem asju!!
Too otsimisega on nii, et kaisin ukspaev koik popimad turisti kohad labi ja jagasin oma CV laiali. Siis veel olen internetis kanditeerinud ja nuud siis ootan igapaev maile. Paha lugu on see, et nad ei vasta siin ju, kui sa ei sobi voi kohad on tais. Jaad rumala naoga ootama ja siis oledki ilma. Hoian koguaeg CV kotis ehk siis kui mingit toredat kohta naen, on kohe votta :)
Ei oskagi miskit rohkem raakida, kuigi motetes bloggin ja arutan koike koguaeg, siis suvaliste arvutite taga istudes, kuidagi ei tule need teravad vordlused ja motteterad uldse meelde :)
