Kokkuvõtete aeg

Mnjaaa....täna on kummaline päev! Eile käisin tööl (milline luksus viimasel ajal) ja täna magasin mõnuga, nagu pärast korralikku tööpäeva ikka ning nüüd, pärast ühte tassi teed ja kahte tassi kohvi olen asunud pakkima-uurima-kirjutama-pesu pesema-arvutama ja natuke silmanurgast vaatan Ellenit ja View'd ka!
Enamus asju olen saanud kohvrisse ning kotti, kaasa arvatud mu raamatukogu, mida ma lihtsalt ei suuuuda ära visata. Viin siis enamus asju Megile lugemiseks, ehk on tal huvi, sest tavaliselt on ta igasugustest uutest asjadest ja lugemistest huvitatud küll. Ükspäev siis täiendasin jälle oma raamatukollektsiooni ka - ostsin paksu aasia Lonely Planeti ja nüüd siis muudkui uurin-puurin seda. Ja peaagu olen välja vaadanud Singapuri öömaja ka. Ainult bookima pean veel aga milleks siis internet ja krediitkaardid välja mõeldud on. Pluss ma kuulsin kuskilt külapealt kuulujuttu, et hospitality inimesed peaksid allahindlust saama Aasias ning ma mõtlesin, et miks mitte uurida ja küsida. Raskel ajal ektreemsed mõõtmed, pluss olen ikka jätkuvalt very low budget!! Aga ratta rendin kindlasti ja kiman üksinda mööda tänavaid templist templisse ja tornist tornini!

Aga üldiselt hakkavad asjad kokku jooksma ja plaanid paika saama. Teile kadestamiseks siis link meie hotellist, kus me kolm ööd oleme ( http://www.twinwatersresort.com.au/ ) ning loodetavasti ei ole pildid niii petlikud kui Darwini omad olid. Igatahes, me mõlemad Rebeccaca (kiire update : minu asutraallasest sõbranna, kellega darwinis koos töötasime ja nüüd Lizi, kes meiega ka seal töötas, pulma läheme) väga erutatud, et seekord ei pea meie hotellis kedagi teenindama ja saama basseini ääres lösutada ning pulmas ainult shampanjat (mnjaaa...vahuveini õigemini) juurde tellida. Ja kingi saime ostetud (allahindlusega, hihihhi) - digitaalne pildiraam ehk siis ekraan kus u 1000 pilti vahetub mingi aja tagant. Panime juba enda pildid sinna sisse :) Pärast pulma on vahpealne tegevus, peale kõikvõimalikes randades lebamise, ebaselge ja ilmselt ilmneb ürituse käigus, kuid 31.10 olen siis jälle Sydneys ja Megi juba kirjutas et peatuse nuppu pean vajutama silla peal ning mõtekas on veinid linnast ära osta! Panin kõik oma tähtsasse raamatusse kirja ning nüüd pole muud teha, kui õigeks ajaks lennujaama jõuda!

Aga siin asju pakkides ja vaadates ja meenutades hakkasin mõtlema, mis ma oma aastast kaasa võtan (valetasin natuke, sööklatädina olen ka sellele mõelnud). Kindlasti tahan kaasa võtta õhtusöögi ja veinikultuuri, mis küll eestis jääb suuresti raha taha aga ise saab ka toredaid õhtusööke teha ja sõbrad külla kutsuda. Siin on see nii normaalne, et korra nädalas käid perega-sõpradega õhtustamas ja maailmaasju arutamas. Kui ma kunagi oma finantsiga korda saan ja Pärnu mnt residentsi kolin, siis oodake ainult - iga nädal on kutse jälle mailikastis! Aga kohalikku "kööki" ma kaasa ei taha. Kui keegi kunagi tahab audentsed Austraalia restorani teha, siis kööki pole vaja - fritüürist piisab!
No ja siis oleks tore mõned kotitäied sõbralikkust, avatust ja abivalmidust kaasa võtta. Olen kuulnud ja ise usun ka sellesse, et asi on natuke ka kliimaga seotud - see et siin on päikseline ja soe enamus aastast, mõjutab ka inimeste meeleolu ja seega saan aru, et eestlased ongi natuke mossitavad ja omaette hoidvad. Aga teate- see sõbralikkus on niiiii tore, ja vahva on see, et siin olles tean, et mis iganes mure on, kõik aitavad! Kui aasta tagasi Austraaiasse jõudes Kirtti kogenud aussiena rääkis, et inimesed hüüavad bussijuhile üle bussi Thanks ,siis tunus see kummaline ja nagu mingite jotade rida. Aga pean ütlema et iga õhtu töölt koju tulles teen nüüd sama ja mõnus on. Ei võtta tükki küljest ja teisel inimesel on tuju parem!

No ja siis see miks ma siia tulin - mis ma elult tahan ja millega tegeleda ja mis üldse saab! Kohe siia jõudes ja Kirttiga veinipudelite taga neid asju arutades sai selgeks et ma vastust ei leia. Ka tema oli selle pärast siia tulnud ja aasta hiljem oli pigem ise suuremas segaduses. No mina ei tea... ma olen segaduses küll aga samas olen ikka enda jaoks mingeid asju läbi mõelnud. Mitte just seda, mida ma tahan aga pigem tean nüüd, mida ma kindlasti ei taha. Ja siis tean, et kõhulahtisust eelistan kõhukinnisusele ja heledat õlut tumedale ja kolm soovi kuldkalale olen ka välja mõelnud, sest need ja paljud teised on küsimused, mis Oldekad mulle väikese raamatuna kaasa andsid. Et mul millegi üle mõelda oleks ja rännates neile vastused leiaksin! Et siis tunudb, et eesmärgid täidetud!

Nüüd tegemata jääb idarannik, kuigi väikese pilgu sellele saan nüüd nädalaga heita, ning Mlebourne- Tasmaania jäävad järgmiseks korraks. Ilmselt tuleb tagasi tulla, sest maha jäävad mõned toredad sõbrad, hunnik paiku, mida avastada ja Vasco :), kellega varsti juba tutvun!!!

Ahjaaa.... mis siis vahepeal juhtunud on? Noh, sööklatädi olen põhiliselt olnud ja mõned muud vahetused sinna otsa. Ei midagi väga erku, kuid Mirjamiga saime Black Eyed Peasi kontserdil töötada ehk siis tasuta näha, kuidas Fergie laval kukerpalle lasi ja korraliku poptümpsu kuulata! Peab ütlema, et selle raha eest oli asja küll. Nüüd ilmad on päris suviseks läinud, seega olen kaks korda isegi rannateekonna ette võtnud ja paar korda pargis päikest taga ajamas käinud - rante on näha! Pühapäeval korjas Rebecca mu oma uue punase 2010 aasta (!) Mitshubishi Lanceriga peale ja siis ma veetsime päeva Perthi külje all asuvas Fremantle linnakeses, mis asub mere ääres ning on natuke vanem kui suur Lääne-Austraalia pealinn ise. Seal siis külastasime turge ja tegime niisama nalja ning käisime uhkes Little Creature (kohalik õllefirma) pruulimiskoja pubis, mis on ehitatud vee kohale terrasile ning kus tehakse ülimatsvaid asjupitsasi. Ka känguruvardaid sõime ka, aga need nii maitsvad polnud. Nüüd tahan veel Kilpatric stiilis austreid proovida (sest tavalised mulle väga ei maiste aga need on peekoni ja millegi muuga veel tehtud ja pidid väga head olema) ja mõned pudelid head veini juua ning siis vast ongi asutraaliaga selleks korraks kõik...
Ahjaaa... mu artikkel ilmus ka eelmise nädala Kohvris ning netikommentaarid olid väga sisulised - suured tänud kahele komentaatorile, kellest üks arutles et talle pirnikujulised naised ei lähe väga peale, sest ta oli suvel lõuna-eestis käinud ja seal neid näinud, ja teine ei saanud aru, miks on vaja maailmas ringi reisida ja mitte kodus püsida ning lõpuks soovis head reisi!?

Ja salaja käin igasugu uusi lennupileteid üürimas netis. Esimeseks reisiks saab ilmselt olema õe külastus Lundis, kui ta mind ikka võtab ning kui kõik Erasmuse asjaajamised õnneks lähevad. Ning Mikko ja Kadri kutsusid mind suusareisidele ka.... kuid ilmselt pean end tõsiselt kokku võtma ja õppima ütlema EI!! Eelkõige siis iseendale!

Sööklatädi pihtimus

Eelmine nädal võtsin südame rindu ja tegin, mida ammu olin planeerinud - tulin Tony Roma'se ribide ja burgerite vahelt välja ning nüüdsest töötan ainult agentuuris. Esimene päev saabus kohe stress - mingit tööd polnud neil pakkuda - ja siis ma mossitasin kodus ja kirjusin ennast aga viimased päevad olen igal hommikul Pinnacle kõne peale ärganud ja kokkuvõttes olen oma otusest hetkeseisuga võitnud, kuigi loodsin rohkemat. Vaatame, mis järgmine nädal saab, sest hetkeseisuga pole mul ühtegi tööpäeva :)

Muidu siis olen tegelenud pulmakostüümi täiustamisega (leidsin kindad ja koti, nii et tundub et võib minna), otsade kokkutõmbamisega Austraalias (pensioni ja maksupaberid kõik vaja korda ajada, et maalt lahkudest saaks asjad kohe protsessi anda) ning oma aasiareisi plaanimisega, mis nüüd siis 95% toimub. Siiani olen ostnudenamuse siselende lennud ja kava näeb välja järgmine: 23.10 hilisõhtul tõusen Perthist lendu ja varhommikul 5.40 maandun Brisbane's, kust kohe shuttle bussile istun ja 100km ülesse Cooray'sse sõidan. Ööbimine on veel lahtine, kuid mu kaaslane Rebecca tegeleb sellega ja loodetavasti saame tema sooduskaarti kasutades uhkelt Novotelis ööbida. 25. oktoobril siis suur trall ning viimaks on mul ka ametlikult kutse ette näidata ning ükspäev helistasin Liz malaislasest isale, et oma tulekut kinnitada ja see kujunes päris naljakaks telefonikõneks :) Ma ei ütle midagi tema inglisekeele kohta, kuna ta ikkagi on 30 aastat siin elanud ja abielus olnud austraallannaga ning ma loodan et ka tema ei ütle midagi minu keeleoskuse kohta, aga kokku tuli see ikka päris naljakas vestlus - üks rääkis aiast ja teine aiaaugust :)

Edasi siis külastan Brisbane ja Surfersit ja Cold Coasti, kust 31.10 väljub mu lend Sydneysse, et Megile, Ivanile ja Vascole külla minna ning veelkord oma absoluudselt lemmiksilda maailmas külastada. Paar päeva saan siis Megiga maailmaasju arutada ja vast ka head veini juua ning 4.11 päeval väljub uus lennuk, mis mind Singapuri viib, kuhu jõuan sama päeva õhtul 21.05. Ilmselt saab järgnevaks suureks väljakutseks leida odav ja normaalne öömaja ning siis võin järgnevad 4 päeva suu ammuli suuri maju vahtida, sest piloot ootab mind lennujaama tagasi 9.11, kui väljub järgmine lennuk, kuhu ma istekoha lunastanud olen. Tee viib edasi Aasia keskpaiga poole, kuid laseb mind välja Malaisias Kuala Lumpuris, kus siis taas odava öömaja pean orgunnima, et järgmine päev oma reisikaaslane Triinu kahe suure seljakotiga (üks siis mulle) kuhugi juhatada. Järgmiseks etapiks saab ainult hädavajalike asjade ümberpaigutamine kohvrist kotti ning esimesele kindla hoiukoha leidmine ning siis tegudele... No tegelikult on edasine plaan veel väljatöötamisel ning ka muud piletid veel ostmata, kuid üldkava näeb ette u 20.detsember Eesti poole tulema hakata, et siis vast 22. kohal olla, viimane jõulushoping teha ning siis pühadel Sauel saunas käia ning Keskuse tänaval kartulisalatit süüa. Siis jääb sinna veel Liina juubel vahele ning vast aastavahetuse trall siis Saaremaal Lassi külas. See küll veel päris kindel pole aga töötan selle nimel :)

Ilmad on Perthis imeilusaks läinud ja viimaksviimaks pärast väga pikka talve (no tegelikult mida mina ka sellest tean, sest mina ju pikutasin samal ajal Darwinis-Broome's-Kakadu Pargis-Karrathas,-jne kuid rahvas rongis rääkis) on jõudnud kätte kevad, mis kohe kisub õue! Eelmine pühapäeval ärkasime-märkasimegi varakult, et seda nautida, tegime karbid sushit täis ning pakkisime muu kokkuostetud kraami kokku. Põrutasime 30min rongisõidu kaugusel olevasse Swan Valleysse, mis on siis väike linnake, mille ümber asub u 30 viinamarjaistandust ja veinikeldrit. Plaan nägi ette paar veinikeldrit läbi jalutada, igal pool mõned veinid maitsta ning endale kaks sobivat välja valida ja parki piknikule suunduda, et seal ülejäänud päev lebades veeta. Noh, läks peaaegu nii...

Igatahes jõudsime ilusti kohale, külastasime Turimiinfot ning asusime jalutama. Esimesse jõudes võtsime Mirjamiga kohe täispaketti - saad maitsta 8 erinevat veini ja pärast klaasikese oma lemmikut nautida vaid 8 daala eest. Mõeldud- tehtud ning prouad võtsid lauaääres istet :) Noh, kaheksa hulgas oli igasuguseid veine ja osad klaasid maitsesime täitsa tühjaks, osadest valasime poole ka ämbrisse aga selleks ajaks kui oma lemmikud välja valisime olime juba väga jutukad. Meki vaatas kogu protsessi suure hämmingu ja muigega , eriti kui me kahekesi kogenud veiniekspertidena asju arutasime ja oma varasemate kogemustega võrdlesime, ning rüüpas oma kaasaostetud Coronasi.

Igatahes teise veiniistandusse jõudes ei suutnud Mirjam enam maitsetel vahet teha ning rohkem maitsta, niisiis valisime minu maitsmise ja veinikaardi alusel kaks pudelit ning suundusime piknkikule. Lebasime seal vast tunnikese, kuni kõhud täis ja juba väga külm hakkas, sest ootamatult olid pilved saabunud, ning siis istusime taas rongile ning liuglesime koju, kuhu umbes kella 18.00 jõudsime. Väga naljakas päev oli ning sellest kogemusest õppisin, et järgmine kord peab minema päeval, millal bussid, mis ühest istandusest teise viivad, sõidavad ning pole mõtet terveid klaase osta, sest muidu väga pikalt ei maitse!

Igatahes on mul Austraalias veedetud rohkem kui 11. kuud, ning tunnen, et võiks juba edasi liikuda küll. Seega, iga kord, kui ma jälle kasiino "söölas" laudu koristan ja teiste indoneesia mutikestega nalja teen, unistan samal ajal oma eelseisavast puhkusest - bungalo Tai rannas, koos uskumatult maitsva köögiga, Kambodza rannikud ja Lao, Malaisia saarestikud koos mägede ja riisipõldudega ning kõik muu mis 6 nädala sisse mahub! Ja sinna sööklasse unistama lähen ma veel, sest nad on minuga rahul ja lubasid hakata mind ekstra küsima agentuurist, mis on igati tore, sest neil on pikad vahetused pakkuda, mis tähendab otseselt raha! Ja seda mul väägavääga palju nüüd kuskilt vaja välja võtta, nii et kõik annetused on teretulnud :)

Päriselt, see ei olnud nali!!