Kokkuvõtete aeg

Mnjaaa....täna on kummaline päev! Eile käisin tööl (milline luksus viimasel ajal) ja täna magasin mõnuga, nagu pärast korralikku tööpäeva ikka ning nüüd, pärast ühte tassi teed ja kahte tassi kohvi olen asunud pakkima-uurima-kirjutama-pesu pesema-arvutama ja natuke silmanurgast vaatan Ellenit ja View'd ka!
Enamus asju olen saanud kohvrisse ning kotti, kaasa arvatud mu raamatukogu, mida ma lihtsalt ei suuuuda ära visata. Viin siis enamus asju Megile lugemiseks, ehk on tal huvi, sest tavaliselt on ta igasugustest uutest asjadest ja lugemistest huvitatud küll. Ükspäev siis täiendasin jälle oma raamatukollektsiooni ka - ostsin paksu aasia Lonely Planeti ja nüüd siis muudkui uurin-puurin seda. Ja peaagu olen välja vaadanud Singapuri öömaja ka. Ainult bookima pean veel aga milleks siis internet ja krediitkaardid välja mõeldud on. Pluss ma kuulsin kuskilt külapealt kuulujuttu, et hospitality inimesed peaksid allahindlust saama Aasias ning ma mõtlesin, et miks mitte uurida ja küsida. Raskel ajal ektreemsed mõõtmed, pluss olen ikka jätkuvalt very low budget!! Aga ratta rendin kindlasti ja kiman üksinda mööda tänavaid templist templisse ja tornist tornini!

Aga üldiselt hakkavad asjad kokku jooksma ja plaanid paika saama. Teile kadestamiseks siis link meie hotellist, kus me kolm ööd oleme ( http://www.twinwatersresort.com.au/ ) ning loodetavasti ei ole pildid niii petlikud kui Darwini omad olid. Igatahes, me mõlemad Rebeccaca (kiire update : minu asutraallasest sõbranna, kellega darwinis koos töötasime ja nüüd Lizi, kes meiega ka seal töötas, pulma läheme) väga erutatud, et seekord ei pea meie hotellis kedagi teenindama ja saama basseini ääres lösutada ning pulmas ainult shampanjat (mnjaaa...vahuveini õigemini) juurde tellida. Ja kingi saime ostetud (allahindlusega, hihihhi) - digitaalne pildiraam ehk siis ekraan kus u 1000 pilti vahetub mingi aja tagant. Panime juba enda pildid sinna sisse :) Pärast pulma on vahpealne tegevus, peale kõikvõimalikes randades lebamise, ebaselge ja ilmselt ilmneb ürituse käigus, kuid 31.10 olen siis jälle Sydneys ja Megi juba kirjutas et peatuse nuppu pean vajutama silla peal ning mõtekas on veinid linnast ära osta! Panin kõik oma tähtsasse raamatusse kirja ning nüüd pole muud teha, kui õigeks ajaks lennujaama jõuda!

Aga siin asju pakkides ja vaadates ja meenutades hakkasin mõtlema, mis ma oma aastast kaasa võtan (valetasin natuke, sööklatädina olen ka sellele mõelnud). Kindlasti tahan kaasa võtta õhtusöögi ja veinikultuuri, mis küll eestis jääb suuresti raha taha aga ise saab ka toredaid õhtusööke teha ja sõbrad külla kutsuda. Siin on see nii normaalne, et korra nädalas käid perega-sõpradega õhtustamas ja maailmaasju arutamas. Kui ma kunagi oma finantsiga korda saan ja Pärnu mnt residentsi kolin, siis oodake ainult - iga nädal on kutse jälle mailikastis! Aga kohalikku "kööki" ma kaasa ei taha. Kui keegi kunagi tahab audentsed Austraalia restorani teha, siis kööki pole vaja - fritüürist piisab!
No ja siis oleks tore mõned kotitäied sõbralikkust, avatust ja abivalmidust kaasa võtta. Olen kuulnud ja ise usun ka sellesse, et asi on natuke ka kliimaga seotud - see et siin on päikseline ja soe enamus aastast, mõjutab ka inimeste meeleolu ja seega saan aru, et eestlased ongi natuke mossitavad ja omaette hoidvad. Aga teate- see sõbralikkus on niiiii tore, ja vahva on see, et siin olles tean, et mis iganes mure on, kõik aitavad! Kui aasta tagasi Austraaiasse jõudes Kirtti kogenud aussiena rääkis, et inimesed hüüavad bussijuhile üle bussi Thanks ,siis tunus see kummaline ja nagu mingite jotade rida. Aga pean ütlema et iga õhtu töölt koju tulles teen nüüd sama ja mõnus on. Ei võtta tükki küljest ja teisel inimesel on tuju parem!

No ja siis see miks ma siia tulin - mis ma elult tahan ja millega tegeleda ja mis üldse saab! Kohe siia jõudes ja Kirttiga veinipudelite taga neid asju arutades sai selgeks et ma vastust ei leia. Ka tema oli selle pärast siia tulnud ja aasta hiljem oli pigem ise suuremas segaduses. No mina ei tea... ma olen segaduses küll aga samas olen ikka enda jaoks mingeid asju läbi mõelnud. Mitte just seda, mida ma tahan aga pigem tean nüüd, mida ma kindlasti ei taha. Ja siis tean, et kõhulahtisust eelistan kõhukinnisusele ja heledat õlut tumedale ja kolm soovi kuldkalale olen ka välja mõelnud, sest need ja paljud teised on küsimused, mis Oldekad mulle väikese raamatuna kaasa andsid. Et mul millegi üle mõelda oleks ja rännates neile vastused leiaksin! Et siis tunudb, et eesmärgid täidetud!

Nüüd tegemata jääb idarannik, kuigi väikese pilgu sellele saan nüüd nädalaga heita, ning Mlebourne- Tasmaania jäävad järgmiseks korraks. Ilmselt tuleb tagasi tulla, sest maha jäävad mõned toredad sõbrad, hunnik paiku, mida avastada ja Vasco :), kellega varsti juba tutvun!!!

Ahjaaa.... mis siis vahepeal juhtunud on? Noh, sööklatädi olen põhiliselt olnud ja mõned muud vahetused sinna otsa. Ei midagi väga erku, kuid Mirjamiga saime Black Eyed Peasi kontserdil töötada ehk siis tasuta näha, kuidas Fergie laval kukerpalle lasi ja korraliku poptümpsu kuulata! Peab ütlema, et selle raha eest oli asja küll. Nüüd ilmad on päris suviseks läinud, seega olen kaks korda isegi rannateekonna ette võtnud ja paar korda pargis päikest taga ajamas käinud - rante on näha! Pühapäeval korjas Rebecca mu oma uue punase 2010 aasta (!) Mitshubishi Lanceriga peale ja siis ma veetsime päeva Perthi külje all asuvas Fremantle linnakeses, mis asub mere ääres ning on natuke vanem kui suur Lääne-Austraalia pealinn ise. Seal siis külastasime turge ja tegime niisama nalja ning käisime uhkes Little Creature (kohalik õllefirma) pruulimiskoja pubis, mis on ehitatud vee kohale terrasile ning kus tehakse ülimatsvaid asjupitsasi. Ka känguruvardaid sõime ka, aga need nii maitsvad polnud. Nüüd tahan veel Kilpatric stiilis austreid proovida (sest tavalised mulle väga ei maiste aga need on peekoni ja millegi muuga veel tehtud ja pidid väga head olema) ja mõned pudelid head veini juua ning siis vast ongi asutraaliaga selleks korraks kõik...
Ahjaaa... mu artikkel ilmus ka eelmise nädala Kohvris ning netikommentaarid olid väga sisulised - suured tänud kahele komentaatorile, kellest üks arutles et talle pirnikujulised naised ei lähe väga peale, sest ta oli suvel lõuna-eestis käinud ja seal neid näinud, ja teine ei saanud aru, miks on vaja maailmas ringi reisida ja mitte kodus püsida ning lõpuks soovis head reisi!?

Ja salaja käin igasugu uusi lennupileteid üürimas netis. Esimeseks reisiks saab ilmselt olema õe külastus Lundis, kui ta mind ikka võtab ning kui kõik Erasmuse asjaajamised õnneks lähevad. Ning Mikko ja Kadri kutsusid mind suusareisidele ka.... kuid ilmselt pean end tõsiselt kokku võtma ja õppima ütlema EI!! Eelkõige siis iseendale!