Monday, March 30, 2009

Elu enne Balit

Ja saingi pildi ülesse!!!! Ja tegelikult oli pott suurem, kui paistab, vähemalt 10kg salatit oli seal, mida me 3 päeva 5 inimesega sõime!!
Täna kell 19.50 ehk siis u 7,5 h pärast väljub lennuk, mis viib mind 3 päevaks Puhkusest Puhkama! Poisid, kes neljapäeval farmist taas tsivilisatsiooni jõudsid, põrutasid juba laupäeva õhtul sinna, et meie tulekuks ettevalmistusi teha ning täna siis lubasid Alexiga (giid, keda nad 2 korda juba kasutanud on ja kes suure bussi lubas pere saabumise puhul rentida) meile vastu tulla. Loodame et villa mere ääres on välja valitud ja turismiplaan paigas! Panin hommikul voodi peale passi, päevitusriided ja karud Johannes-Markuse ja Anna-Maria valmis. Ilmselt saab see olema mu põhiline reisivarustus!
Muidu on elu jätkuvalt töine aga lõbus, sest ikka pea igal õhtul peale tööd läheme töökaaslastega välja istuma ja naudima välibaare ja saabuvat try seasonit , mis juba tunda on. Taevas on sõna otseses mõttes pilvitu ja ilmunud mõnusad jahutavad tuule iilid. Täiuslik suveilm!
Reede õhtul käisime Markuse,Mikko ja Kalmeriga Mirjami India restoranis külas, kus siis blondiin meid ise ka teenindas. Kuna laupäeval oli Kalmeri sünnipäev, kostitasime end paari shampusepudeliga toidu juurde, kuid õhtut alustasime india õlle Taj Mahal´iga. Igati maitsev nisuõlu, mida Kalmer ei julgenud juua, kuna arvas, et muidu peab järgmise päeva toaletis veetma. Polnud hullu midagi! Toit oli maitsev ja Mirjam lõpetas varem kui tavaliselt ning sai loa meiega liituda. Selleks ajaks oli 4 eestlasest juba 100 venelast saanud, sest me sattusime ikka neljakesi väga hoogu arutama, mis need 7 maailmaimet on. Hiljem selgus, et panime ikka kõvasti mööda...
Ja eelmine esmaspäev käis meil lõunatamas kaks meest, kellest üks, kes arve maksis oli John Smith. Tükk aega kaalusin, kas tegu on mõne salaagendi või võltsitud krediitkaardiga kriminaaliga. Kuna oli päris kiire, siis jäigi selgusetuks, kas ma kohtasin oma esimese John Smithiga või tema tehiskoopiaga!
Rohkem pilte teile praegu üles laadida ei ole aga kuna Balil on meiega Andero oma superhüper fotokaga, siis kindlasti leian võimaluse järgmine nädal teile tükikest Indoneesiat tutvustada! Kaardilt vaatasin ükspäev, et see on ikka päris pisike osa aga asi seegi. Kindlalt juba tean, et tingida tuleb kuidas jaksad ning et riiki sissepääs on 10 dollarit ja väljapääs 15 daala. Poisid seda eelmine kord ei teadnud, kui nad oma viimase kohaliku raha eest lennujaamast õlled ostsid enne lennukile astumist...

Monday, March 16, 2009

Minu uus reisikaaslane - oranz nahast käekott!

Kuna ma ei ole jätkuvalt oma reisi iseloomus selgusele jõudnud, siis laveerin seal kuskil vahepeal ning tulemused on väga huvitavad! Nimelt ostsin endale 170 dollari eest suure oranzi nahast käekoti, mida ma tegelikult 2 nädalat enne ostmist vaatamas käisin ja pärast seda enam peast ei saanud. Niisiis olen ma jatkuvalt kohati suurlinnadaam oma uhke kaekotiga ning samas jalle seljakotireisija (mis sest et 30kg kohver kodus on), kes yritab mitte liigset pagasit kokku osta!

Vabandan taas, et pole vahepeal kirjutanud, plaan oli juba yleeile seda teha, mida ma ka suurelt facebookis kuulutasin. Rentisin ehk laenasin selleks paevaks Mirjamilt ka arvuti aga siis olid raamatukogus internetiga probleemid, ning blogini ei joudnud. Teisipaeval tulin uuesti, et ikkagi teile vahvat sissekannet teha ning pilte lisada, nagu lubatud, aga siis olin ma voimeline mitte midagi tavatut tegemata Mirjami arvuti enne ara lohkuma, kui korteri yyrikuulutusest bloggi kirjutamiseni joudsin. Ning seega olen tana, kolmapaeval siin raamatukogus, et natukegi fannidele elumarki jatta, sest see 15 minutit kuulsust on luhike ning kui liiga raskesti kattesaamatut mangida, siis unustatakse sind hoopis!

Tahtsin teile panna yles vahvat pilti meie suurest 10kg kartulisalatipotist, millega me laupaeval hakkama saime. Nimelt lahkus meie 5 pereliige, Breti noormees Josh sojavae oppustele, et siis sealt Afganistaani soita ning selle auks istusime Mirjami ja Bretiga laupaeval koogilaua taha maha ja hakkisme ara 5 kg kartuleid ja 2kg mingisugust saksa keeduvorsti, mis Bret kuskilt Woolwortsi otsast leidis, 4 purki marineeritud kurki jne. Uhesonaga vaatas toeline ja koige ehedam Aussie meid suure imestusega, kui 3 idabloki neiut mitu tundi hakkisid (liialdus!). Ja tegime ikka korralikult - keeduporgand, herned, marineeritud- ja varske kurk, keeduvorsat ja salaami jnejne. Tundsin puudust suurtest siidritest kylmkapis, hakkimisele jargnevast suitsusaunast ja headest kokteilidest - grillist Lassi kylas. Siinkohal tervitan koiki Daame ja tahaks teiega suvel "hakkida"! Erutusin sellest mottest praegu nii vaga, eriti kui kuulsin et maja korvalolevast dsunglist jalgpalli- ja kriketivaljak hakkab saama, nii et peangi vist minema bookinghouse pileteid vaatama...

Aga oioioi....sattusin hoopis Jetstari lehele ning ostsin 4 piletit (Mirjam,Bret, Andero ja MINA) Balile. muhahahaha.... Working on korraks labi ja 31.03-3.04 on Marja Holiday'l oma oranzi kaekotiga! Bali randades, shoppingtanavatel ja vaatamisvaarsuste laheduses!

Kohe, kui Mirjam oma arvuti korda saab, yritan seda voi Breti oma uuesti roovida ja teile vahvaid pilte meie seiklustest, mida vahest ikka on, siia ules panna. Vahepalane veel niipalju, et mul on teine tookoht nuud ka, aga graafikut veel ei ole, seega ei oska oelda, kuidas see hakkab valja nagema, kuid tutvustuspaeva eest on Darwin Convetsion Centre mulle juba raha yle kandnud. Ning kui nyyd moni hommikupoolne bankett peaks tulema, kus ettekandjaid vaja, siis loodetavasti helistavad nad just mulle!
Ilusat kevadet ja ootan koigilt mailile kevadest, mida vaga igatsen, imeilusaid pilte! Ebamuse teie smsse ei saa jatkuvalt katte, mailige!
Musimusi, raamatukogu viskab mind valja ja Novotel ootab toole!

Thursday, March 5, 2009

Bali mõju all

Et mitte teid eksiteele viia, ütlen kohe ära, et pole oma piletit veel ära ostnud! Aga kuidagi on kujunenud nii, et see meie põhi jututeema igas seltskonnas on. Võib-olla on põhjus selles, et mina selle üles võtan, mine sa võta kinni :)
Tegelikult sai kõik alguse sellest, et eelmise pühapäeva pärastlõunal saabusid meie uksest sisse 5 metsistunud, pikkade habemete ja vuntsidega noormeest ning passe ette näidates saime aru, et tagasi olid farmist Kalmer,Mikko,Kristjan,Markus ja Andero. Kohe samal õhtul oli neil ka firmapidu, kuhu ka meie naispere oma sammud täieõiguslikult seadis, mina küll pärast tööd. Avatud arve jookidele ja live muusika tegid asja päris lõbusaks, kuni mingi hetk öösel selgus et poistel elukohta pole (kohvrid olid nad enne farmi minekut meie magamistuppa jätnud), niisiis veetsid nad öö meie põrandal. Ja hommikul krapsakalt otsustasid nad et nemad veedavad oma 4 vaba päeva Balil. Mõeldud-tehtud! Ning pärast piletite ostmist selgus, et kahel turistil olid passid farmi jäänud. Läbi seikluste (auto läks teepeal katki, mingi suveline austraalia onu vedas neid farmi ja lennujaama jne) jõudsid nad ikkagi õigeks ajaks airporti ning läinud nad olidki! Alatai apartmenti saabus tagasi rahulik ja rutiinne elu!
Samal ajal algas Jetstar'is (kohalik odavlennufirma) ootamatult sooduspakkumiste aeg ning üheks pakutavaks ka Darwin-Bali ots. Nüüd olengi usinalt surfamas käinud et pileteid ära osta ning seega kuupäevad paika saada. Takistusterada on olemas - Mirjam tahab teise aasta viisat saada, seega peab farmi minema ja ta ei tea veel millal tema minna saaks, Bretil üks töökoht, tema peab arvestama palgapäevadega, Andero jälle ei saa farmi töögraafiku ja palgamaksmiskuupäevadele kindel olla. Ehk siis üks tohuvapohu, kuid ilmselt asi laheneb!Alati laheneb!
Täna öösel saabusid siis poisid oma reisilt tagasi ja hommikupooliku sisustas meil moeshow, sest Armani,Ferre,Nike, Gucci, D&G ja muud brändid olid oma poed Balile avanud ja ootamatult soodsate hindadega oma kaupa pakkunud. Raske oli keelduda ning kui sobivat suurust poest ei leitud, siis käis müüa rolleriga tehasest toomas.... Niisiis on see Paradiis oma odavate riiete, kokteilide ja randadega! I'm there!

Muidu on elu ikka vanaviisis, kui välja arvata, et pühapäeval teen oma esimese vahetusevanema tööpäeva, mille üle ma väga ise ei imesta, sest see juhtub alati et ma kõik asjad üle võtan. Kui mina see restorani juhataja oleksin, siis hakkaksin uut töökohta otsima. Aga tegelikult mul selliseid ambitsioone Darwinis pole, kuna plaanin siit mais ikkagi edasi liikuda, vast Melbourne poole, et ka seda suurlinna näha!
Vot sellised jutud maalt ja merelt! Ning järgmine kord üritan ka mõned pildid üles saada ning muud nalja teha!