Postiaadressi muutus toimub peagi, ärge enam kirju saatke!

Austraalias lõppeb täna maksuaasta, mis tähendab, et alates homsest saab hakata oma tulumaksu tagasi nõudma. Milline hea aasta minu jaoks - kaks korda saab tulumaksu tagasi! Ning tagasi saada ikka on, kuna olen viimased 6 kuud maksnud 30% tulumaksu, millest siis u 88 % peaks tagasi saama! Kui raha üle tuleb, lähen kohe shoppama! Hetkel on juba pott, mängukaardid, soojad riided -kindad ja atlas olemas, kuid vaja on veel autot! Ja see saabki olema järgmise nädala eesmärk nr 1!

Laupäevast olen siis töötu, kuna homme saab 6. kuud toredast ja lihtsast Darwinis elust ning kuna viisa üle 6 kuu ühes kohas töötada ei luba, siis ongi aeg siit edasi liikuda! Maha jääb meie Melrose Place koos kõikide intriigide, basseini ja seiklustega, kõik mõnusad restoranipriiskamised ja paljupalju ülitoredaid hetki Perega. Marja ja Mirjam hakkavad tõelisteks päkkeriteks ja asuvad sõna otseses mõttes teel!

Usun et see ongi hea aeg lahkumiseks, kuna hetkel on siin kõik niinii tore. Tuleb ikka haripunktis lahkuda, et jääda meenutama kõike hea sõnaga. Kahju on natuke ka töökaaslastest lahkuda, sest meil on kuidagi niinii tore koos. Eile tegime külmkapist jälle ühed õlled, et end premeerida hea töö ja ekstra minutite eest, mille eest meile raha ei maksta. Ja eelmine esmaspäev käis oma kahe lemmikuga, Liz ja Beckiga kohaliku kasiino uhkes Itaalia restoranis, kus eriti suure rahakoti korral saad osta 300 dollarist pizzat või 150 daalast magustoitu. Supersuper tore õhtu oli, mis lõppes 3 tunniga kasiinos, kus mõlemad tsikid võitsid üle 30 daala ja mina jäin õnneks ainult 5 dollariga miinusesse. Fortuuna lihtsalt ei soosinud mind! Agaaga.... sel vahval õhtul avaldas Liz mulle saladuse, mida ma tegelikult ka juba kahtlustasin - nimelt 25.oktoobril toimuvad tema ja Dani pulmad Queenslandis, 100km Brisbaneist ülespoole. Ning kutse pani ta ka posti minule. Plaanisin küll ju septembri lõpus Eestisse jõuda aga olen nüüd nädalakese seda kaalunud ja uus süzee näeb välja selline :
Marja ja Mirjam vuravad Darwinist läbi Kakadu rahvuspargi ja Kimberly piirkonna Perthi poole, tehes käed mullaseks ka mõnes teel asuvas farmis. Lihtsalt et natuke lisaraha teenida ja selle elu ära proovida. Aga usun et kaks nädalat saab olema minu limiit :) Ning siis tutvume Perthiga mõned päevad -nädala ning müüme maha oma auto. Edasi lendame Melbourne, kus kohe mu Indiasõbra Rohani tema magamistoast elutoa diivanile kupatame ning tema magamistuppa sisse kolime, et paar päeva tutvuda moe- ja meelelahutuspealinna Melbourne´iga. Siis sõidab Mirjam 10 päevaks Uus-Meremaale suusatama ja mina vast külastan Sydneyt paariks päevaks. Ning taas kohtume Melbournes umbes augusti lõpus, et koos tööle asuda. Minuga käis ükspäev rääkimas Novoteli Excecutive Manager, ning lootust on, et mulle sealkandis mõnes Accor gruppi hotellis töö leitakse. Ka nii meie supervisor kui F&B manager on mulle öelnud, et ma nende nime soovitajate hulgas võin mainida, seega vast mingi töö ikka leian, olen ju pop.
Ning siis oktoobri lõpuks tahaks jõuda queenslandi pulma, et seda imet oma silmaga näha ja seal natuke ka ringi sõita. Pärast seda aga ilmselt pean oma kohvrid ja kotid 20kg peale vähendama et koos viisa lõpuga tagasi eesti poole tulema hakata. Või on huvilisi, kes minuga novembrist Uus- Meremaale edasi seiklema tuleksid?

Anyway - selline on siis esialgne plaan, kuna aga need muutuvad siin väga tihti, siis mürki ei tasu selle peale võtta! Küll aga võib seda võtta selle peale, et meil üks uskumatult kirju ja huvitav Jaanipäevasimman oli!Tegevus toimus siis vana tuttava Alexanderi järve ääres, kus meie meeleolukas piknik nädal varem. Kutsusime kõiki eestlasi, keda teadsime Darwinis olevat ning panime teate ka eestlaste lemmikportaali orkut , mis saavutas oma eesmärgi. Pildil siis ürituse põhituumik, kuid ööhämaruses hiilis rahvast veelgi ligi ja nalja sai palju. Lõket me kahjuks teha ei saanud, küll aga aitas hädast meid uus sõber Otto:


Igatahes oli see väga meeleolukas ja vahva üritus ning ilmselt peame ühe sellise seal samas järve ääres veel pidama, kui järgmine nädal on tulnud Õdedel Tihedatel aeg auto osta ja Darwinist lahkuda! Ega see autoostmine ka naljaasi pole aga kuna jaanipäevaks Darwinisse saabunud Otto ja Madis, kellel endal on kõige ägedam buss-maja-kodu üldse, teavad ühtteist neist, siis rabame nad igatahes sinna kaasa. Kõik on juba räägitud!

Nende vahva bussiga käisime ka pühapäeval, kui midagi targemat pähe ei tulnud, linnast 65km kaugusel Adelaide Riveril Jumping Crocodile Tour´il, mis kujutab endast kahekorde alusega mööda jõge sõitu, kus elavadki krokodillid vabas looduses. Tuur peibutab neid lihatükkidega ning osad neist ujuvad laevale lähemale ning hüppavad, et tükikest endale saada! Ou mai kaad, kui koledad need elukad on ning keegi täpselt ei tea, palju neid siin Darwinis on. Viimane aeg põgeneda!!!

Ning viimane uudis siis see, et tuleb välja et ma tunnen kedagi, kellel on seagripp! Kordan - viimane aeg põgeneda!

töötunnid vs peotunnid

Viimase kümne päeva jooksul on siis kuidagimoodi nii läinud, et töötunde tuleb natuke vähem, kui "joomatunde". Tegelikult eelmise nädala kohta seda päris nii öelda ei saa, kuna tegin ikka oma 35h töötundi, kuid kuna meie uhke Novotel on seoses ülemaailmse majanduskriisiga samuti säästupoliitika peale üle läinud ja asjad kuidagi ei taha liikuda, siis pärast tööd tegime Willi ja Loweniga ikka mõned ülled, et neid asju arutada. Hämmastav, kui kiiresti ma suudan juba inglise keelt rääkida, kui vaja kirjuda on ja kui ma närvis olen.... Me lasime ikka tunde järjest alustades suvalistest toa koristajatest lõpetades General Managerini välja. Purulollid kõik ja meie teadsime kõiki õigeid vastuseid :)
Nüüd peamine teema on siis selle nädalaga, kui ma mingil kummalisel põhjusel vaevu 15 töötundi kätte saan, mis tähendab et järgmine nädal ilmselt restorani ei lähe :) Tegelikult küll esmaspäeval töökaaslastega lähen aga eks selle võtab eelmise nädala säästudest! Loodame paremat saaki järgmine nädal, seniks aga tuleb ju oma aeg kuidagi ära sisustada...

Kõik sai alguse pühapäevast, mil lõppes minu 11 päeva järjest kestnud tööralli ning kuhu olime orgunninud "perepiknkniku" Mikko toodud kaladest ja lihadest. Pidasime seda Darwini järvekese ääres, mille küll inimesed ise ehitanud on, aga kus saab vahelduseks kloorile ka soolases vees ujuda. Metssea saslokk oli väga hea. Haid pean veel proovima, päris selget maitset kätte ei saanud. Vein oli väga hea, nagu tavaliselt. ujuda oli mõnus. Poistele sain jalkas ikka esimesed 20 minutit vastu. Vägaväga palju nalja sai, sest kõik olid kuidagi tavalisest "kodukliimas"t väljas ja natuke erutatud. Õhtu kujunes väga pikaks ja lõppes meie basseiniääres viimaseid õllekesi rüübates.
Esmaspäeval parandasime pead ja sõime mcdonaldsis hommikut ;) Ning õhtul käisime kõhule veel headmeelt tegemas meie lemmiksadamas, kus on kümneid vahvaid restorane, rasvast ja supermaitsvat India toitu söömas. Magustoidu leidsime lemmikust Buzz cafest väga rammusa shokolaadikoogi näol ning siis koju tuttu. Mingil kummalisel põhjusel käisin järgmisel õhtul 3,5h tööl.
Kolmapäeval ärkasime sõps Mikkoga ülesse (kes siis merelt tulles nädalakese niisama kodus peesitas ning reedel eesti poole lendama hakkas) ning hakkasime nuputama, mis selle päevaga teha. Nimelt olid mul üllatuslikult vabad nii kolmapäev kui neljapäev. Pärastlõunaks jõudsime lahenduseni - mis muud kui basseiniääres grillida ja chillida. Ajasime siis sõbrad eestlased jälle Darwnin vahelt kokku ja kella 18.00 oli pidu jälle täies hoos. Sellest kujuneski Mikko meeleolukas lahkumispidu, koos eesti muusikaga. Õhtu teemalaul oli Kalmer Tennosaare "Vana klaver". Õhtu lõppes minu järelejäänud pipranapsu saatel, mille üle keegi hommikul väga õnnelik ei olnud. Eriti vist mina, sest neljapäev ei kujunenud kergeks.

Küll aga suutsin end järgmine õhtu, pärast Markuse poolt eritellimusel tehud värske lõhe ja kreveti pastat Mindli Beach Sunset marketile vedada, mis on siinse try seasoni põhiline neljapäeva ja pühapäeva õhtune tegevus. Ja turg on igati oma au ja kuulsust ning külastamist väärt. Tegu on väga elava üritusega, mis hakkab u 17.00 ajal ning koosneb erinevatest suveniiri ja ehteputkadest, suures valikus erinevate aasiamaade toitudest ja värsketest smoodidest. Erinevates nurkades mängivad erinevad bändid ja muusikud ning inimesed saavad osta maitsvat toitu, rüübata kaasavõetud veini ning istuda rannaliival nautides päikeseloojangut. Ja Darwin on siis see linn, kus 6 kuud aastas on ilm garanteeritud ja vihma ei saja. Veetsingi seal mõned tunnikesed ja ostsin endale väga vahva kollased keraamilised kuumaalused, mis imeilusti mu tumepunase köögiga sobivad. Päev oli ikkagi korda läinud :)

No ja siis tuli ju reede...
Mingil kummalisel põhjusel olin ma jälle järsku tööle saanud 4,5h ning pärast seda ühinesin ülejäänud perega Tomi juures, kus jällegi eestlased kokku olid saanud ja bioloogiliselt suve tajudes grilli üles olid pannud. Tegime jälle mõned klaasid veini, panime kaasavõetud paremad riided selga, Mirjam tegi mulle kleopatra silmad pähe ja nii me hakkasimegi jälle linnapoole vantsima, et sel korral külastada kohalikku gayklubi Throb! Ja nüüd on koht, kus ma natuke ärritun!
Esiteks - olen käinud varemgi erinevates gayklubides aga Darwini omas, millest ma varem olin niipalju kiidulaulu kuulnud, ei olnud mitte tilka ka GLAMUURI!! Madis teab, millest ma räägin. Absoluudselt mitte mingisugust flirti ja sära ja läiget ja stiili. See, et baarmanil ei ole särki, ei ole mingi lahendus. Palun plats veekahuriga puhtaks lasta ja uuesti proovida!
Teiseks - Drag show ei erutanud mind abslouudselt. Taaskord- ei mingit glamuuri ega stiili. "Mamma Mia" Meryl Streep`iga paneb mu südame rohkem põksuma, kui see üritus!

Ühesõnaga olin väga pettunud ja teadagi, kuidas sel juhul end lohutada. Onju, Kiki!

Aga reedel pärastlõunal, enne veel, kui aeg oli Novoteli minna, käisin siis lennujaamas Mikkot ära saatmas ja pisaraid valamas. Ma jätkuvalt loodan et Notsu otsustab Bankoki lennujaamas ümber ja sõidab tagasi, et koos hommikuti Norra võidulaulu "Fairytale" ja Pussycat Dolls`ide "Jai Ho" tunde kuulata ja Tuulepealset maad igaks juhuks mõned korrad veel vaadata. Või siis ööseti kui und ei tule 1994 aasta Õnne 13 osasi vaadata või You Tube`ist Superstaariks tahtjaid jälgida ja järgi teha. Kellega ma nüüd basseiniääres tiksun, kui ülejäänud on hommikul tööle läinud? Aga novembris siis jahile, jah!!!
Ja järgmine nädal on siis jaanipäev ja tundub et plaanitakse jälle üht ühist suurt pikniku! Eks paistab, kuidas sellega läheb :)

Jälle Aasiasse?!

Loodane et läksite mu müügitriki õnge (Harjutan juba vaikselt erinevaid elualasi, sest pean ju võibolla u 4 kuu pärast hakkama tööd otsima), ja mõtlesite esimese hooga et hakkangi jälle Aasiasse sõitma. No kui aus olla, siis väikeväike plaan on, kuna kohalikult odavlennufirmal jetstar.com on hetkel sale ja nädalakese võiks ju Malaisias veeta, kui edasi-tagasi pileti 300 dollariga saab, mis on umbes pool mu nädala palgast. Ongi väike dilemma siinkohal - kas maksta kindlapeale vanad võlad ja korra kindlasti plusspoolel olla või loota ehku peale, et küll kõik laheneb (mis muidugi alati juhtub) ja pileteid osta. No ja hansapank pole ka veel teada andnud, kui mitu krooni nad nüüd järgmised pool aastad tahavad, nii et täpseid arvutusi raske teha. Tõepoolest - mul on ju üürilised. Aga kahjuks erinevad saadava üüri ja nõutava liisingu summad umbes poole võrra, nii et eestis kinnisvara omades pean ikkagi ka jätkuvalt ise sinna investeerima ja eesti pankade raskele elule õla alla panema. Aga hea uudis siis see varsti, 26. juunil saab korteri maksmisest 2 aastat ehk siis ainult 28 aastat veel :)

Uudiseid veel niipalju, et härra Markusel oli kindlasti vaja 3 päevaks Barcelonasse sõita kahe sõbranna klassiekskursiooni külastama, niisiis saabub ta oma 6 päevaselt reisilt (millest poole aja veetis ta lennukis) tagasi täna öösel. Tagasi on merelt ka Mikko, kes seekord õige uhke noosiga tuli - kapis on meil barramundi ja lõhe fileed ning delikatessina ka haikala, mida siin järgmisel suuremal üritusel siis valmistada üritame ning merelt tulles tõi ta ka 8 suurt mud crabi ehk siis mudakrabi (?), mis kohe potti läksid. Väga maitsvaid krabisi on ka hetkel veel pool külmkappi täis nii et meie peres on hetkel seafoodi hooaeg!

Tervis on nüüd mul ilusti korras, tänan ilusate mure-mailide eest. Läksin ikka pooltõbisena tööle, nagu vanasti (oldekad vast mäletavad, kuidas ma ilma hääleta laupäeval perenaine olin jne) ning sain jällegi terveks. Ma nüüd ei tea, kas töö teeb ahvist inimese aga kindlasti teeb ta haigest ahvist tervema ahvi!
Järgmise lõigu kopeerin Merilyni kirjast aga kuna see oli minu kirjutatud temale, siis on mul õigus seda teha (ma loodan et ta ei pahanda) ning väikese toimetajatöö tegin ka. Mõte on ju sama, mis ma ikka topelt kirjutan:
Üleüldse ma väga hindan siinset restoranikülastus ehk pigem dinneri-kultuuri. Kui eestis on see pigem snoobide värk ja inimene peab pangalaenu võtma, et korra kuus restorani minna, siis siin on elukvaliteet nii mõistlikult paigas, et korra nädalas sõprade-perega dinnerile minna või ise kedagi külla kutsuda ning kokata ja selle jaoks pudeli- kaks veini osta, on osa elust. Ja see on väga vahva osa - kõik on vabad ja avatud ja restoranis ollakse lihtsad, mitte krambis, et mis kahvlit kasutada jnejne. Ja see on tore nautida head toitu ja jooki koos sõpradega, näiteks kuskil ilusal terrassil istudes ja maailmaasju arutades ja nalja tehes. Olemegi seda nüüd siin natuke üritanud teha. Eelmine nädal käisime kogu perega kuuekesi kõigepealt kinos ja siis õhtuks olime laua kinni pannud kohalikku hinnatud restoranis, kus istusime mõnusas valgustatud aias ja tegime tonnide kaupa nalja. Ja pärast läksime mõnele lisajoogile baari ;) Aga oleme varem ka nii teinud - tavaliselt lepime Mirjamiga mingi päeva kokku, mis vabaks küsida, et midagi teha ja siis on sellest selline nn "tore päev" kujunenud, et oleme käinud hommikul rannas või shoppamas või midagi ja siis koju ja korda ja välja sööma ja napsule jne. Väääga naudin seda, et mul on slliseid asju võimalik siin teha ja mul on sattunud ümber inimesed, kes ka seda naudivad. Ma ei ütle et mul eestis neid ei ole aga kõik inimesed ei oska selliseid asju nautida seega on tore, et hetkel mul on neid, kes seda teevad. Vahva värk!! Pühapäeval on meil näiteks perepiknik planeeritud, kus sõidame kõik kalju peal asuvasse superluks vaatega piknikupaika ja grillime ja chillime päikselises Darwinis. Ja seal me ilmselt selle haikala ka hea New Zealandi Savignon Blanci kõrvale nahka paneme. Ja nagu muuseas on meil ka suur seajalg sügavkülmas (Mikko käis nagu muuseas ka jahil merel olles, aga ikka metsas. Ujuvaid sinu Austraalias vist ikka pole), nii et sellest peaks vahva sasloki saama. Nii et oodata jälle üritust seerias "Tore Päev"! Mõned vanemad pildid eelmistest: 1) Mirjam,Bret ja Marja tähistamas Vabariigi aastapäeva 24.02.2009 ja tutvumas kohaliku veinikultuuriga; 2) Enne Mirjami Indiarestorani külastamist kodus 27.03.2009; 3) Mina ja minu tore töökaaslane Liz pärast tööd dringil 20.03.2009; 4) Rannas veinil ja päikseloojangul Bretiga.

Neid pilte ise vaadates tahan öelda kahte asja- enamusel olen millegipärast vanade eesti riietega. Väga imelik tegelikult, sest mul on liiga palju uusi riideid ning enamuse ajast veedan nendes (eelkõige info naisterahvastele). Ja teiseks teade eelkõige vanaemadele - tundub nagu ma ainult veini jooksingi, kui neid pilte vaadata. Tegelikult see õnneks või kahjuks nii ei ole, kuna enamuse õhtutest olen ikkagi tööl ja need pildid on pika aja peale erinevatest toredates vabadest hetkedest (See oli natuke liiga tagasihoidlik versioon, hihihihiii)!


Kokkuvõttes siis niipalju, et eelmine reede sai mul 7 kuud austraalias täis. Üllatas mind ennastki ning pani elu üle järele mõtelma, et mis siis edasi? Plaan siis esialgu selline, et umbes kuukese pärast, kui raha on kogunenud ja võlad tasutud ja ehk ka tax money tulemas (olen ju 30% palgast tulumaksu maksnud, loodan suuuri summasi tagasi saada) asume Mirjamiga uuele reisile. Kas siis rendiautoga või enda omaga sõidame plaanide kohaselt Darwinist Perthi külastades kõiki toredaid linnu ja paiku, mis Läänerannikule ette jäävad. Kohale jõudes plaanime mõne aja tutvuda Perthi kaunite vaatamisväärsustega ning siis lennukiga edasi Melbourne poole põrutada, kus siis korraks jälle asjad lahti pakkida ja tööd teha ning elu nautida. Ning ehk siis sügisepoole tagasi kodumaale. Nii et hoidke silmad-kõrvad lahti, et kus geniaalseid juhte otsitakse, ahv vajab tööd!!