Jälle Aasiasse?!

Loodane et läksite mu müügitriki õnge (Harjutan juba vaikselt erinevaid elualasi, sest pean ju võibolla u 4 kuu pärast hakkama tööd otsima), ja mõtlesite esimese hooga et hakkangi jälle Aasiasse sõitma. No kui aus olla, siis väikeväike plaan on, kuna kohalikult odavlennufirmal jetstar.com on hetkel sale ja nädalakese võiks ju Malaisias veeta, kui edasi-tagasi pileti 300 dollariga saab, mis on umbes pool mu nädala palgast. Ongi väike dilemma siinkohal - kas maksta kindlapeale vanad võlad ja korra kindlasti plusspoolel olla või loota ehku peale, et küll kõik laheneb (mis muidugi alati juhtub) ja pileteid osta. No ja hansapank pole ka veel teada andnud, kui mitu krooni nad nüüd järgmised pool aastad tahavad, nii et täpseid arvutusi raske teha. Tõepoolest - mul on ju üürilised. Aga kahjuks erinevad saadava üüri ja nõutava liisingu summad umbes poole võrra, nii et eestis kinnisvara omades pean ikkagi ka jätkuvalt ise sinna investeerima ja eesti pankade raskele elule õla alla panema. Aga hea uudis siis see varsti, 26. juunil saab korteri maksmisest 2 aastat ehk siis ainult 28 aastat veel :)

Uudiseid veel niipalju, et härra Markusel oli kindlasti vaja 3 päevaks Barcelonasse sõita kahe sõbranna klassiekskursiooni külastama, niisiis saabub ta oma 6 päevaselt reisilt (millest poole aja veetis ta lennukis) tagasi täna öösel. Tagasi on merelt ka Mikko, kes seekord õige uhke noosiga tuli - kapis on meil barramundi ja lõhe fileed ning delikatessina ka haikala, mida siin järgmisel suuremal üritusel siis valmistada üritame ning merelt tulles tõi ta ka 8 suurt mud crabi ehk siis mudakrabi (?), mis kohe potti läksid. Väga maitsvaid krabisi on ka hetkel veel pool külmkappi täis nii et meie peres on hetkel seafoodi hooaeg!

Tervis on nüüd mul ilusti korras, tänan ilusate mure-mailide eest. Läksin ikka pooltõbisena tööle, nagu vanasti (oldekad vast mäletavad, kuidas ma ilma hääleta laupäeval perenaine olin jne) ning sain jällegi terveks. Ma nüüd ei tea, kas töö teeb ahvist inimese aga kindlasti teeb ta haigest ahvist tervema ahvi!
Järgmise lõigu kopeerin Merilyni kirjast aga kuna see oli minu kirjutatud temale, siis on mul õigus seda teha (ma loodan et ta ei pahanda) ning väikese toimetajatöö tegin ka. Mõte on ju sama, mis ma ikka topelt kirjutan:
Üleüldse ma väga hindan siinset restoranikülastus ehk pigem dinneri-kultuuri. Kui eestis on see pigem snoobide värk ja inimene peab pangalaenu võtma, et korra kuus restorani minna, siis siin on elukvaliteet nii mõistlikult paigas, et korra nädalas sõprade-perega dinnerile minna või ise kedagi külla kutsuda ning kokata ja selle jaoks pudeli- kaks veini osta, on osa elust. Ja see on väga vahva osa - kõik on vabad ja avatud ja restoranis ollakse lihtsad, mitte krambis, et mis kahvlit kasutada jnejne. Ja see on tore nautida head toitu ja jooki koos sõpradega, näiteks kuskil ilusal terrassil istudes ja maailmaasju arutades ja nalja tehes. Olemegi seda nüüd siin natuke üritanud teha. Eelmine nädal käisime kogu perega kuuekesi kõigepealt kinos ja siis õhtuks olime laua kinni pannud kohalikku hinnatud restoranis, kus istusime mõnusas valgustatud aias ja tegime tonnide kaupa nalja. Ja pärast läksime mõnele lisajoogile baari ;) Aga oleme varem ka nii teinud - tavaliselt lepime Mirjamiga mingi päeva kokku, mis vabaks küsida, et midagi teha ja siis on sellest selline nn "tore päev" kujunenud, et oleme käinud hommikul rannas või shoppamas või midagi ja siis koju ja korda ja välja sööma ja napsule jne. Väääga naudin seda, et mul on slliseid asju võimalik siin teha ja mul on sattunud ümber inimesed, kes ka seda naudivad. Ma ei ütle et mul eestis neid ei ole aga kõik inimesed ei oska selliseid asju nautida seega on tore, et hetkel mul on neid, kes seda teevad. Vahva värk!! Pühapäeval on meil näiteks perepiknik planeeritud, kus sõidame kõik kalju peal asuvasse superluks vaatega piknikupaika ja grillime ja chillime päikselises Darwinis. Ja seal me ilmselt selle haikala ka hea New Zealandi Savignon Blanci kõrvale nahka paneme. Ja nagu muuseas on meil ka suur seajalg sügavkülmas (Mikko käis nagu muuseas ka jahil merel olles, aga ikka metsas. Ujuvaid sinu Austraalias vist ikka pole), nii et sellest peaks vahva sasloki saama. Nii et oodata jälle üritust seerias "Tore Päev"! Mõned vanemad pildid eelmistest: 1) Mirjam,Bret ja Marja tähistamas Vabariigi aastapäeva 24.02.2009 ja tutvumas kohaliku veinikultuuriga; 2) Enne Mirjami Indiarestorani külastamist kodus 27.03.2009; 3) Mina ja minu tore töökaaslane Liz pärast tööd dringil 20.03.2009; 4) Rannas veinil ja päikseloojangul Bretiga.

Neid pilte ise vaadates tahan öelda kahte asja- enamusel olen millegipärast vanade eesti riietega. Väga imelik tegelikult, sest mul on liiga palju uusi riideid ning enamuse ajast veedan nendes (eelkõige info naisterahvastele). Ja teiseks teade eelkõige vanaemadele - tundub nagu ma ainult veini jooksingi, kui neid pilte vaadata. Tegelikult see õnneks või kahjuks nii ei ole, kuna enamuse õhtutest olen ikkagi tööl ja need pildid on pika aja peale erinevatest toredates vabadest hetkedest (See oli natuke liiga tagasihoidlik versioon, hihihihiii)!


Kokkuvõttes siis niipalju, et eelmine reede sai mul 7 kuud austraalias täis. Üllatas mind ennastki ning pani elu üle järele mõtelma, et mis siis edasi? Plaan siis esialgu selline, et umbes kuukese pärast, kui raha on kogunenud ja võlad tasutud ja ehk ka tax money tulemas (olen ju 30% palgast tulumaksu maksnud, loodan suuuri summasi tagasi saada) asume Mirjamiga uuele reisile. Kas siis rendiautoga või enda omaga sõidame plaanide kohaselt Darwinist Perthi külastades kõiki toredaid linnu ja paiku, mis Läänerannikule ette jäävad. Kohale jõudes plaanime mõne aja tutvuda Perthi kaunite vaatamisväärsustega ning siis lennukiga edasi Melbourne poole põrutada, kus siis korraks jälle asjad lahti pakkida ja tööd teha ning elu nautida. Ning ehk siis sügisepoole tagasi kodumaale. Nii et hoidke silmad-kõrvad lahti, et kus geniaalseid juhte otsitakse, ahv vajab tööd!!