Kuid kiirkokkuvõte sugulastele minu elust - tööl olen nüüd natuke vähem käinud, kui õnnistatud üleeelmisel nädalal (palk oli päris korralik, kahjuks pean selle Eestisse krediitkaardile saatma :)), kuid mõned vahetused ikka olid ning kuidagi läks nii, et tuli välja et mul on täitsa vahvaid töökaaslaseid, kellega ma pärast tööd "ühele" joogile läksin. No reedel läks kohe täitsa käest ära aga pühapäeval olin juba ise natuke kavalam ja oskasin enne öist hotelli veinikeldrisse hiilimist päkad teha (reedel jäin sellega hiljaks)! Ärgem muretsegem, tegu pole vargusega, vaid vana hea laenamisega, sest kõik sai hiljem tagasi pandud! Ausõna. No ma päris Olde Hundi-õhtutega neid üritusi veel ei võrdle aga sõjaolukorras ajavad asja ära!
Laupäeval oli vaba päev, naabrinaised läksid oma firma hilisele jõulupeole ning minul käisid poisid külas (päkkeris on baar, seega oma õlut juua ei tohi, meie aias aga võib!), et kala grillida - keetsime terve kilo hiidkrevette, mille siin poest päris odavalt kätte saab ning grillile saime Barramundi (põhiline kohalik kala) ning Pasha (ma ei tea kuidas seda kirjutada). Mõlemad on valged kohalikud kalad ning Mikko tehtud marinaadis ja kurgi-tomati-hapukoore alatiga väga head!
Eile aga saabus meie Darwini -ellu midagi uut - saime ujuda järves, mis siinkandis võrdub tegelikult enesetapuga! Aga meie suureks rõõmuks avastasime, et keset meie hetke kodulinna, Darwinit, asub tehis järv, kus mõnuga soolases kloorivabas vees supelda saab! Vahelduseks basseinidele oli väga mõnus päris vees sulistada ( ma tean tegelikult küll, et teil talv on ja enamuses eesti majadel pole basseine. Aga saage minust ka aru ...) Breti sõber Josh oli nii lahke ja sõidutas meid sinna- tagasi, kuid kahjuks on tal autos ametlikult ainult 2 istekohta...
Aga nüüd lubatud väike kultuuridetutvustus rubriik!
Aborigeenid on siis kohalikud põlisasukad, kes tänapäeva ühiskonnas väga endale kohta pole leidnud. On neid, kes elavad vanade tavade kohaselt omaette linnadest ja asundustest eemal ning on neid, kes oma käikudega linna on jõudnud. Ned jagunevad omakorda laias laastus kaheks - need, kes üritavad kohaneda kaasaegse eluga ning grupp kaks, kes on avastanud enda jaoks alkoholi ning ei näe põhjust muud enam oma elus avastada. Muidugi jäävad rohkem silma need viimased, kuna neid on võimlik leida igalt Darwini tänavalt igasugu erineva joomisastmega kõiksugu erisuuruses ja vanuses gruppidest! Riik on ehitanud neile siia eraldi rajoonid elumajadega, kuid enamus neist seal ei ela, vaid magab parkides, tänavatel või kainestusmajas. Oleme umbes arvestanud, et nende "palgapäev" on vist kolmapäeval, kui nad riigilt 300-600 dollarit saavad (erinevad andmed), sest sel päeval ainult istuvad nad nagu härrad kõrtsudes et õlut juua ning daamid üritavad tänaval taksosi püüda. Ülejäänud nädala istuvad nad tänavatel maas - mõned üksinda, mõned perega - ning kerjavad. Osad küsivad lihtsalt raha, teised löövad puupulki kokku ja jorisevad midagi ning küsivad niimoodi raha. Kui pulki pole, siis on neil kamba peale mõnel ikka plätud jalas, ning siis lähevad kokkulöömiseks käiku need.
Aga üldiselt on ka plätudega kehvati, sest ega nad jalanõusi üldse eriti ei kanna, ikka on nad nii bussis kui ka suurtes kaubanduskeskustes ning tänaval ja pargis pigem palja jalu ( kuid makk õlal :)) ning karjuvad üksteise peale. Üleüldse on ilmselt alkohol nad üksteise vastu küllaltki vaenulikuks muutnud, kuna pidevalt on neil oma keeles õiendamits ja karjumist. Kuid omavahel töötavad aborigeenid ja elukooli aborigeenid väga ei suhtle, pigem hoiavad vaiksed esimesena mainitud märatsevatest paljajalgsetest eemale. Tõeline lõhenemine!
Üldiselt on mul neist pildimaterjali vähe (ka selle varastasin Bretilt), sest kuidagi tobe tundub neid tänaval pildistada, kuid õlleraha eest oleks nad kõigega nõus! Mõtlen selle peale - teaduse ja eetika igikestev dilemma!
No comments:
Post a Comment