Eelmine reede oli iseenesest vaga tore ohtu - kaisin tool ja parast tookaaslastega istumas ning lopuks laksin ulejaanud eestlaste juurde toredasse klubisse Vic. Ega seal palju eestlasi jargi polnudki, sest meesugu on nuud tervenesti seitsmekesi (jah, pere on laienenud, juba kogukond) farmielu maitsmas. Pidu oli vaga vahva, sest laval oli live band ja igasugu tantsu-laulu hitid tulid nende esituses. Enne koju minekut tegime vaikesed kebabid ja jalutasime monusas vihmas kodupoole. Koju joudes otsisime Mirjami talla alt (mine veel korge kontsaga peole) Anderoga klaasikildu ja ajasime Kristjani ulesse, kes pidi Tiinale ja Liisile bussi vastu minema (oine lend, ka naiskogukond laieneb).
Ning ootamatult oligi kell 5, kui me Mirjamiga oma toas magama hakkasime jaama. Vaga monus oli - keha oli tantsumaratonist vasinud, koht oli tais ja pea monest heast Bacardi (jah, priiskasin, sest kohalik rumm on mitu dollarit odavam) kokteilist uimane. Ning umbes 10 minutit parast Kristjani lahkumist, kuulsin esiku ukse avanemist. Alguses motlesin et akki noormees unustas midagi, kuid kahtlus oli sudames ning ajasin Mirku ka ulesse. Kui me oma toa ukse avasime (mis on kohe valisukse korval), nagime et valisuks on parani ning sealt voogab sisse valgust, kuid uhtegi hingelist naha ega kuulda polnud. Ning siis, ootamatult tuli meie elutoast uks aborigeeninaine, ning utles " Sorry, wrong room" , mille peale mina oskasin ainult kriisata "Go away, Go away" ning ara ta laksiki. Siiani on selguseta, kas ta otsis midagi varastamiseks (tuba oli arvuteid, fotokaid ja telefone tais, kuid koik olid alles), alkoholi (oma plus haale on enamus loo kuulajaid sellele variandile andnud. Ja neid inimesi ikka on, sest olen siiani shoki aarel ja patran elavalt eriefektidega seda koigile) voi tahtis lihtsalt Andero kaissu pugeda, kes elutoas monusalt magas!
Igatahes on minust saanud ukse-luku foobik! Aga muidu on elu ilus - 3 kuud austraalias on tais, puhapaeval kaisin Sydney Travelling Film Festivalil Albaania-Belgia uhisfilmi Lorna's Silence vaatamas (tortsuke kultuuri ka minu elus), tookaaslased veavad iga ohtu "uhele joogile" ning tana kaisin shoppamas! Elu on ilus ja Tiina&Liisi kaest sain vahelduseks eesti keelset lugemist!
Tuesday, February 10, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment