Publiku ja oma ema tungival nõudmisel kirjutan siis jälle. Muidu on nii, et mõtled küll, et peaks kirjutama ja sellest-teisest võiks kirjutada, aga tegudeni ei jõua. Kuna Breti arvuti on asjaolude sunnil minu toas, siis on mul nüüd natuke parem võimalus. Siin on kuidagi inspiratsiooni rohkem, kui arvutikeldris (kus ma netis käin ja kõrval kümned jaapanlased-hiinlased arvutimänge mängivad ja kõva häälega oma seiklustele kaasa elavad).

Viimased nädal aega olen elanud siis uhks üksinduses oma tühjas toas, mis enam nii tühi ei olegi - asju koguneb (peamiselt kilekotte, sest siin pakitakse pea iga toiduasi eraldi - ökoteemaline peatükk tulemas, jääge meie kanalile- toim) ja eile tegin ka oma esimese isikliku shopingostu - sattusime Chatswoodis Bretiga mööda ühest poest, kus allahindlus olema ja eie muidugi sisse astuma. Sain 20 dollariga väga ilusa rohelise suvepluusi. Eks siis suvel näete :) Kuna väike hiinatüdruk, kes seda mulle müüs, susserdas seal midagi kaardiga ja ta pidi tehingu kaks korda tegema, siis kinkis ta mulle ja Bretile vabanduseks veel värvilised vööd ka, nii et igati tulus ost. Õhtul kontrollisin arvet, kõik oli ikka õieti maha läinud, nii et elu on lill:)
Homme on mu teine palgapäev, vaja on osta padi, lina ja padjapüür. Hetkel on padjaks üks saunalina, püüri pole ja lina on Bretilt laenatud. Kummimadrats, mille eelmine nädal ostsin, on igavene sindrinahk, hommikuks on peaaegu. Õnneks magan siiski väga sügavalt ja hästi, nii et ei märkagi. Täna näiteks nägin unes, et olin kuidagi lavakasse saanud ja me kolisime kogu kursusega ühte korterisse ning meie juhendajaks oli Linnar Priimägi. Nii et uni on huvitav ja hea! Ja päev läbi siis puhun seda madratsit ehk siis iga natukese aja tagant jälle natukene ;)

Hommikud veedame Bretiga koos, tema tuleb enda juurest kohvi ja vahest pudruga (kuna tal on toas köök aga uinuv kaunitar Rafa - vt eelmist kirjutist - ei luba seal väga kolistada, vestlemisest rääkimata) ning mina siis katan laua (kummimadratsi karp) ja meisterdan võileibu jne. Hommikusöögilauas loeme lehte (arvuti on ju siin) ja kuulame raadiost hommikusaateid (eelmise päeva eesti omasi) ning naerame eest ilmateate üle.
Siin ilmamuret pole, kleit selga, plätud jalga ja minek!

Miks me siis siin kummimadratsi ja karpide otsas elame? Esiteks see, et me elame täiesti kesklinnas ( googledage York st 139) ja seega pole meil transpordi kulusi ega midagi. Teiseks on siin väga odav selle asukoha tõttu, maksame ainult 140 dollarit nädalas ehk siis maksame väga vähe oma kesklinna eest. Hinna sees ka pesupesemine, net ja wc-vannitoa tarvikud (paber,seep jne). Ühesõnaga, tasub ära ja on igasti naljaks ja armas.

Tööga siis jätkuvalt nii, et käin seal laevas tööl (sydney glass island), mis töökoha Kirtti mulle pärandas. Seal siis toimuvad igasugu kokteilipeod, jõulupeod, õtusöögid jnejne Pulmad ka, mis on mu suurim hirm, sest kui sa kellegile jõulupeol midagi kaela kallad, siis mäletatakse seda, kui jõulupidu, kus üks teenindaja Johnile või Deanil joogi kaela kallas aga kellegi pulmi küll ei taha ära rikkuda :) Ja väike laine ikka kohati on, nii et oht on olemas!
Kui inimesed laevale tulevad, ootavad koik teenindajad neid kokteilikandikutega , mis koosnevad tegelikult õlle,veini,shampuse ja mahla-coka klaasidest. Mõnel korral, kui esimesed laevaletulijad jaavad omaniku voi kapteniga rääkima voi hilinevad, siis on musklile ikka tõeline katsumus! Ikka kasavad siin nendega kandikute all! Toitu viiakse lauda nii, et on kahte sorti praade ning üle ühe saavad siis inimesed näiteks kana-kala-kana-kala. Ei mingit valikut ega pirtsutamist, sest kõike on loetud arv. Võid ainult oma naabriga paluda toid vahetust, muidu armu ei anta!

Üldiselt on siin nii palju jooke, mida ma varem ei teadnud ja kui tellitakse OJ, siis ei maksa mõelda hr Simpsonile vaid tuleb viia Orange Juice. Coke ja Lemonade on ikka põhilised, päris õudne kohe kuidas nad seda keemiat joovad! Ja siis on need sajad erinevad versioonid viskist ja cokast ja kui mitu jääkuubikut jne. Improviseerin siinkohal, sest mul pole kohati õrna aimu ka, millest jutt!

Väga oluline teema, mida ka meile enne iga reisi algust mainitakse on RSA ehk siis Responsible service of Alcohol, mille kursused peavad olema kõigil teenidussfääris töötavatel inimestel läbitud! Kursused kestsid u 6h ning teemad siis - alkoholi hetkene ja kaugemale ulatuv mõju, kaua püsib veres ja mis aitab seda kehast välja viia, kuidas meie müüdud lisajook võib tekitada lisatööd politseile ja kiirabile, rääkimata trahvidest, mis kaasnevad purjus inimesele alkoholi müümisega - trahvi saab nii teenindaja, kui baar. Igatahes rõhutatakse seda iga kord ja seda ka väga jälgitakse ja kontrollitakse, kuna nagu ka mujal maailmas, on ka austraalias noorus hukas ja inimesed joovad nagu hullud! Minu kolmandal vahetusel laevas käis meid pärast reisi kontrollimas ka politsei, kes kail ootas. Ehk siis kontroll on olemas ja seda väga järgitakse!

Eile olin väga populaaren tööl, kuna kõik uurisid mis aksent mul on. Pakuti rootsi, saksamaa ja vene. Kui paljastasin oma tegeliku päritolu, siis sain endale ühe vahva fänni, kes iga kord, kui teda nägin, üritas õppida uusi sõnu eesti keelest ning igal kohtumisel kordasime ka eelmisel kohtumisel õpitu üle. Nii et varsti on meil üks eesti keelt kõnelev inimene maailmas rohem. Ka kõikidele oma vestluspartnritele ta tutvustas mind - tüdruk eestist, päriseltpäriselt! Ja üks teine härra, kuuldes et olen rootsi lähedal asuvast eestist, arutas iga kord ku kohtusime minuga igasugu rootsi asju. Mina ainult oogutasin ja naeratasin :)

Tänaseks siis kõik, nii palju on ju teha oma vabal päeval - pesu pesta ja kummimadratsit puhuda ja kogunenud kilekotid ritta seada ja ka üüri pean täna maksma minema, nii et rohem ei jõua kirjutada! Brasiilaste piknikust, keeksist ja vana-tallina seiklustest teine kord. Ja looulikult öko elu teemaline peatükk, mida ma juba mõnda aega mõttes olen kirjutanud.TulebTuleb!